(Natuke lembelinnu kohta – internetis leiduvate materjalide põhjal) Meil puurilindudena kasvatatakse põhiliselt kolme sorti lembelinnukesi: Roosapõsk-lembelind (lad.k Agapornis roseicollis) Fischeri lembelind (lad.k.Agapornis fischeri) Mustpea-lembelinde (lad.k Agapornis personatus) Lembelinde,
ladina keeleas nimega agapornis, kasvatatakse meie kodudes vähem kui
viirpapagoisid. Mujal maailmas on lembelinnud vägagi populaarsed
puurilinnud ja võrreldes teistega kannatavad ka natuke jahedamat
temperatuuri . Kõige
levinuima puurilinnuna on roosapõsk-lembelind, kes on põhivormilt
intensiivse rohelise kehasulestiku, punaroosa näo ja põskedega. Aretuse
tulemusena on saadud väga palju erinevaid värvivorme ning ka väga ilus lutino-vorm - erkkollase
kehasulestiku, punane "maski", ja punaste silmadega kaunis linnuke.
Pesakasti materjaliks kasutab peeneid toore puu oksakesi mis
peenestatakse ja need viib pesakasti sulgedessse pistetuna. Samuti
kasutab pesakasti materjalina peenikesi puulaastukesi, kõrsi ja ka
peeneid puu lehekesi. Viimase
ajal peetakse ka juba puurilindudena koduses kasvatamisel Fischeri
lembelinde, keda on samuti aretatud paljudes värvitoonides – Fischeri
lembelindude põhiliinis nii isas- kui emaslindudel on oranêpunane pea, punane nokk, ja roheline kere, nende silmade ümber on valge rõngas. Kolmanda
levinuma liigina mustpea-lembelinde, nagu teistegi liikide puhul on
aretuse tulemusel saadud siingi palju erinevaid värvitoone kelle
põhiliigil nii isas- kui emaslinnu sulestik on ühesugune - pea must,
nokk punane, kere roheline, rind kollane, silmade ümber lai valge
rõngas. Emastel silma rõngas on ovaalsem ja valget ala rohkem -
isastel vähem ja silma rõngas ümaram, emased tavaliselt ka isaslinnust
natuke kogukamad ja aktiivsemad. Pesakasti materjali viib pesakasti
noka vahel nii isane kui ka emane - emane siiski aktiivsemalt kuid
isane veedab rohkema aja siiski pesa valvates. Need
mustpea-lembelinnud ehitavad pesa vooderduse tavaliselt tooretest
peenikestes puu oksakestest mis siis rebitud peeneteks ribakesteks ja
kasutatakse juurde ka puude lehekesi. Lembelindude
sugu on väga raske määrata – tavaliselt tehakse seda laboratooriumis
DNA testiga (kahjuks DNA teste veel Eestis ei tehta) Lembelinnu pikkuseks on 15
sentimeetrit, kogukas kere ja lühike saba ning küllaltki vali hääl. Et
kodune linnuke stressi ei langeks on kõige parem neid linnukesi
kahekaupa paaris pidada. Kui te ei saa neid lahtiselt pidada siis lasta
kindlasti vabalt lennata mõni tund päevas. Sügis-talvel vajavad
pimedamal ajal lisa valgustust – nn päeva pikkuseks siis 14 tundi.
Lembelinnud elavad keskmiselt 10 aastat kuid hea hooldamise korral võib
nende eluiga olla isegi üle 15 aasta. Haude
perioodiks on 21 – 26 päeva , emaslind muneb oma munad ülepäeva
pesakasti. Pesakastiks sobib tavaline viirpapagoidele mõeldud pesakast
kuhu linnuke tassib ise oma pesa vooderdus materjali – kuivad puulehed,
oksakesed, heina kõrrekesed jne – selles saame meie linnukest aidata
pannes pesakese vooderduseks sobivat materjali puuri põhja. www.petbirdpage.com/ Artikli sisu allikas: http://www.freewebs.com/mallenet/ Allikas: http://www.freewebs.com/mallenet/lembelindudekasvatamisest.htm | |
Vaadatud: 2276 korda
| Märksõnad: |
Kommentaare kokku: 0 | |
Papagoid [1] |
Viirpapagoid [2] |
Aafrika hallpapagoi (jako) [2] |
Väike-/suur- maooripapagoi(kakariki) [1] |
Koldpapagoi [1] |
Austraalia kuningpapagoi [1] |
Lembelind [3] |
Munkpapagoi [1] |
Nümfkakaduu [1] |
Pionites [2] |
Rosella [2] |
Senegali papagoi [2] |
Teemanttuvi [1] |
Väärispapagoi / Kaeluspapagoi [3] |
Amatsoonpapagoi [2] |
Aratinga jt. [1] |
Erispapagoi [2] |
Loorpapagoid [1] |
Rohupapagoi [1] |
Kollatutt kakaduu [1] |
Maluku kakaduu [1] |
Aarad [1] |
Papagoide haigused [1] |
Malle Kuldma artiklid (lembelinnupidajale!)
[4]
Malle Kuldma on kogenud linnukasvataja, kes hetkel kasvatab lembelinde.
|