Artiklid » Malle Kuldma artiklid (lembelinnupidajale!)
Lembelinnud - üldinfo


(Natuke lembelinnu kohta – internetis leiduvate materjalide põhjal)

Meil puurilindudena kasvatatakse põhiliselt kolme sorti lembelinnukesi:

       Roosapõsk-lembelind

   (lad.k Agapornis roseicollis)

        Fischeri lembelind

   (lad.k.Agapornis fischeri)

        Mustpea-lembelinde

   (lad.k Agapornis personatus)

Lembelinde, ladina keeleas nimega agapornis, kasvatatakse meie kodudes vähem kui viirpapagoisid. Mujal maailmas on lembelinnud vägagi populaarsed puurilinnud ja võrreldes teistega kannatavad ka natuke jahedamat temperatuuri .

Kõige levinuima puurilinnuna on roosapõsk-lembelind, kes on põhivormilt intensiivse rohelise kehasulestiku, punaroosa näo ja põskedega. Aretuse tulemusena on saadud väga palju erinevaid värvivorme ning ka väga ilus lutino-vorm -  erkkollase kehasulestiku, punane "maski", ja punaste silmadega kaunis linnuke. Pesakasti materjaliks kasutab peeneid toore puu oksakesi mis peenestatakse ja need viib pesakasti  sulgedessse pistetuna. Samuti kasutab pesakasti materjalina peenikesi puulaastukesi, kõrsi ja ka peeneid puu lehekesi.

Viimase ajal peetakse ka juba puurilindudena koduses kasvatamisel Fischeri lembelinde, keda on samuti aretatud paljudes värvitoonides – Fischeri lembelindude  põhiliinis nii isas- kui emaslindudel on oranêpunane pea, punane nokk, ja roheline kere, nende silmade ümber on valge rõngas.

Kolmanda levinuma liigina mustpea-lembelinde, nagu teistegi liikide puhul on aretuse tulemusel saadud siingi palju erinevaid värvitoone  kelle põhiliigil nii isas- kui emaslinnu sulestik on ühesugune - pea must, nokk punane, kere roheline, rind kollane, silmade ümber lai valge rõngas. Emastel silma  rõngas on  ovaalsem ja valget ala rohkem - isastel vähem ja silma rõngas ümaram, emased tavaliselt ka isaslinnust natuke kogukamad ja aktiivsemad. Pesakasti materjali viib pesakasti noka vahel nii isane kui ka emane - emane siiski aktiivsemalt kuid isane veedab rohkema aja siiski pesa valvates. Need mustpea-lembelinnud  ehitavad pesa vooderduse  tavaliselt tooretest peenikestes puu oksakestest mis siis rebitud peeneteks ribakesteks ja kasutatakse juurde ka puude lehekesi.

Lembelindude sugu on väga raske määrata – tavaliselt tehakse seda laboratooriumis DNA testiga (kahjuks DNA teste veel Eestis ei tehta)

Lembelinnu pikkuseks on  15 sentimeetrit, kogukas kere ja lühike saba ning küllaltki vali hääl. Et kodune linnuke stressi ei langeks on kõige parem neid linnukesi kahekaupa paaris pidada. Kui te ei saa neid lahtiselt pidada siis lasta kindlasti vabalt lennata mõni tund päevas. Sügis-talvel vajavad pimedamal ajal lisa valgustust – nn päeva pikkuseks siis 14 tundi. Lembelinnud elavad keskmiselt 10 aastat kuid hea hooldamise korral võib nende eluiga olla isegi üle 15 aasta.

Lembelinnukesi võib lasta hauduma alles siis kui nad on vähemalt aastased (parem siiski 1,5 aastastena) - siis kooruvad pojad tugevamate ja tervematena. Aastas võib lasta lembelinnukesi hauduma  kaks  (äärmisel juhul kolm) pesitsuskorda, et ei kurnaks linnukesi. Haude perioodiks on 21 – 26 päeva ,emaslind muneb oma munad ülepäeva pesakasti. Pesakastiks sobib tavaline viirpapagoidele mõeldud pesakast kuhu linnuke tassib ise oma pesa vooderdus materjali – kuivad puulehed, oksakesed, heina kõrrekesed jne – selles saame meie linnukest aidata pannes pesakese vooderduseks sobivat materjali puuri põhja.

Lembelinnukestele antakse söögiks just neile lindudele mõeldud söögi segusi-terakesi mis poes müügil. Samuti antakse juurde nn pehmet toitu (keedetud muna, leotatud saia, rohelist vesiheina -võilille lehti ja õisikuid, näksimiseks puu oksakesi (õunapuu, kirss, ploom, paju) ja alati peab olema kättesaadav joogiks puhas ja värske vesi.

 

 Kui soovite endale võtta lembelinde  paari oleks soovitav  nad osta erinevatest poodidest või kasvatajatelt erinevatest pesakondadest: õde - venda ei ole soovitav osta  sel juhul kui hiljem neilt ka poegi soovitakse (pojad võivad sündida vigastena, nõrkadena jne).

Meil Eestis lembelindudele veel DNA teste ei tehta kuid neid saab lasta teha Saksamaa laboratooriumides ja umbkaudu maksavad nad seal 15 - 30 eurot üks linnuke + raha saatmise kulud.

DNA testi tegemisest saab lugeda siit:

http://www.tauros-diagnostik.de

Allikas: http://www.freewebs.com/mallenet/lembelindudest.htm
Kategooria: Malle Kuldma artiklid (lembelinnupidajale!) | Postitas: papagoimaja (2010-06-12) | Artikli autor: Malle Kuldma
Vaadatud: 1672 korda | Märksõnad: lembelind, papagoi, kuldma, roosapõsk, lembe, lembelinnud, lind, malle, malle kuldma | Hinne: 0.0/0
Kommentaare kokku: 0
Only registered users can add comments.
[ Registration | Login ]
Papagoid [1]
Viirpapagoid [2]
Aafrika hallpapagoi (jako) [2]
Väike-/suur- maooripapagoi(kakariki) [1]
Koldpapagoi [1]
Austraalia kuningpapagoi [1]
Lembelind [3]
Munkpapagoi [1]
Nümfkakaduu [1]
Pionites [2]
Rosella [2]
Senegali papagoi [2]
Teemanttuvi [1]
Väärispapagoi / Kaeluspapagoi [3]
Amatsoonpapagoi [2]
Aratinga jt. [1]
Erispapagoi [2]
Loorpapagoid [1]
Rohupapagoi [1]
Kollatutt kakaduu [1]
Maluku kakaduu [1]
Aarad [1]
Papagoide haigused [1]
Malle Kuldma artiklid (lembelinnupidajale!) [4]
Malle Kuldma on kogenud linnukasvataja, kes hetkel kasvatab lembelinde.